1) Usutunnistus:Usutunnistus tähendab , “Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah.” See ütlus tähendab “Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allah) ,1 ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet).” ).” Esimene osa: „Ei ole teist jumalust peale Jumala,” tähendab, et ei ole õigust teenida kedagi teist peale Jumala ja et Jumalal ei ole ei kaaslast ega ka poega. Seda usutunnistust nimetatakse šahaada - lihtne vormel, mida peaks ütlema veendunult selleks, et islamisse pöörduda (nagu selgitatud III peatüki alapeatükis Kuidas moslemiks saadakse?). Usutunnistus on islami tugisammastest kõige olulisem. 2) Palve:Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutid. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Jumala ja Tema kummardaja vahel ei ole mingeid vahendajaid. Palves tunneb inimene sisemist rõõmu, rahu ja lohutust ning et Jumal on temaga rahul. Prohvet Muhammed Palveid sooritatakse koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öösel. Moslem võib palvetada peaaegu igal pool, nagu näiteks põldudel, kontorites, tehastes või ülikoolides. (Rohkema informatsiooni saamiseks palve kohta islamis, palun külastage kuidas sooritada palvet või loe raamatust A Guide to Salat (Prayer) kirjutanud M. A. K. Saqib.3) 3) Zakaati andmine (toetus puuduses kannatavatele):rikkus kõigest inimeste hoolde usaldatud. Inimene võib anda ka vabatahtlikku almust või raha heategevuseks nii palju kui soovib. 4) Ramadaanikuul paastumine:
Kuigi paast on tervisele kasulik, peetakse seda põhiliselt vaimse enese- puhastuse meetodiks. Lõigates end ära maistest mugavustest, isegi lühikeseks ajaks, saavutab paastuv inimene tõelise kaastunde nälgivate inimeste vastu ja ka juurdekasvu oma vaimses elus. 5) Palverännak Mekasse:Iga-aastane palverännak (hadž) Mekasse on kohustuslik kord elus neile, kes on selle sooritamiseks füüsiliselt ja majandulsikult võimelised. Ligikaudu kaks miljonit inimest tulevad igal aastal kõigist maailma nurkadest Mekasse kokku.
Kuigi Meka on alati külastajaid täis, sooritatakse iga-aastane hadž islamikalendri kaheteistkümnendal kuul. Meessoost palverändurid kannavad erilisi lihtsaid riideid, mis eemaldavad klassi- ja kultuurierinevused, nii et kõik seisavad Jumala ees võrdsetena. Hadži riitused sisaldavad seitsmekordset Kaaba ümber kõndimist ja seitsmekordset kõndi Safa ja Marwa küngaste vahel, nagu seda tegi Hažar vett otsides. Seejärel seisavad palverändurid koos Arafati mäel 5 ja paluvad Jumalalt, mida iganes soovivad ning eelkõige muidugi Tema andestust – seda peetakse Viimse Kohtupäeva eelvaateks. Hadži lõppu tähistab pidustus Eid Al-Adha, mida tähistatakse palvetega. See ja Eid Al-Fitr, ramadaanikuu paastu lõppu tähistav pidupäev, on moslemikalendri kaks iga-aastast pidustust. _____________________________ Märkused: (1) Rohkemate üksiasjade saamiseks sõna „Allah” kohta, vaadake palun viimast lõiku III peatüki alapeatükis Usk Jumalasse, siit.
(2) Edastatud kogumikes Abu-Dawood,
#4985, ja Mosnad Ahmad, #22578.
(4) Ramadaanikuu on islamikalendri (mis on kuukalender, mitte päikesekalender) üheksas kuu.
(5) Piirkod, mis asub ligikaudu 25. kilomeetri kaugusel Mekast..
Avaleht: www.islam-guide.com |
ütles: {Bilal, kutsu (inimesi) palvele, et leiaksime sellest lohutust.}
Kõik kuulub Jumalale ja seega on Sõna „zakaat” algupärane tähendus on nii „puhastus” kui ka „kasv”. Zakaati andmine tähendab „määratud protsendi andmist teatud varadelt teatud klassidesse kuuluvatele puudust kannatavatele inimestele”. Kulla, hõbeda ja sularahafondide pealt, mis on ületanud umbkaudu 85-grammise kullakogusega võrdse summa ja mida on hoitud omandis ühe kuuaasta jooksul, on kohustuslik maksta 2,5 protsenti. Me puhastame oma vara, pannes kõrvale väikese osa neile, kes seda vajavad. Ja nagu taimede kärpimise puhul, tasakaalustab ja edendab ka see kärpimine uut kasvu. 
Igal aastal ramadaanikuul ,
